Põhjalik krüptoraha kaevandamise õpetus (koos piltidega)

Käesolev kirjatükk on mõttelend ja praktiline töö käsikäes ning suunatud kodanikele,  kes tunnevad huvi videokaartidega ( GPU ) kaevandamise vastu Windows operatsioonisüsteemi baasil, aga ei oska kusagilt alustada.

Mis on krüptoraha kaevandamine ja millest alustada?

Kaevandamine koosneb laias laastus neljast elemendist – teadmine sellest mida kaevandada, kaevandamiseks vajalik riistvara, kaevandamiseks vajalik tarkvara ning saaduste jaoks vajalikud kauplemiskeskkonnad. Oma pangakonto võiks ka olla – juhuks kui tekib vajadus eurode või dollarite järele.

Lihtne küsimus on – mida kaevandada? Üldiselt kasevandatakse kõige kasumlikumat münti-saadust. Või ka mõnda kasumlikkuselt järgmist, kui sellega kaasnev elektritarve on väiksem. Väiksem elektritarve tähendab vähem müra, vähem soojust  ehk vaiksemalt töötavaid kaarte.

Üks asjalik reaalajas ülevaade kasumlikkusest: http://whattomine.com/

Siin tasuks küll vaadata kasumlikkuse osas sellist jaotust nagu Market Cap Volume. Kui see teistega võrreldes ikka väga madal on, siis on antud münt nö üheööliblikas kes on korraks tõusu teinud ning väga tõenäoliselt paari lähima tunni pärast kaob nimekirja allaossa ära.

Üks huvitav küsimus – kui vanalt võiks asjaga tegelema hakata?  Otseselt ju vanusepiirangut ei ole. Aga täisealisel kodanikul on asju lihtsam ja legaalsem ajada. Kuna pea kõik müntide ja eurodega tegelevad vahetuskeskkonnad soovivad saada ID kaardist koopiat (rahapesu ja terrorismi tõkestamise eesmärgil ) ning kui ma ei eksi, on selliste kauplemiskeskkondade vanusepiiriks siiski 18 eluaastat. Nooremad – kaevandada võite, aga kui saadust realiseerida tahate, olete natukene ummikus. Tõenäoliselt mõni vanem kodanik siiski aitab. Aga eks siingi omad riskid.

Millist riistvara valida?

Kaevandamiseks vajalik riistvara jaguneb laias laastus kahte koolkonda. On olemas spetsiaalne riistvara ( ASIC protsessorid – on mõeldud vaid kindla ülesande täitmiseks, muuks nad ei sobi. Lihtsalt selgitatuna – kui on olemas protsessor, millega saab teostada vaid liitmistehet, siis muude tehete jaoks on ta kõlbmatu. Aga liidab tunduvalt kiiremini kui universaalsed protsessorid. ), millega saab kaevandada vaid kindla algoritmi järgi ( kõik selle algoritmi alla kuuluvaid münte ). Kuulsam neist on sha256 algoritmil toimiv Bitcoin.

Spetsiaalriistvara plussid:

  • Valmis ehitatud, isetegemise vaev puudub ( tavaliselt on ka kenas tugevas korpuses ).
  • Töökindlus – töötab üldiselt pikka aega sekkumist vajamata.
  • Ei vaja suuremaid eelteadmisi. Toite- ning võrgukaabel külge, väike õpetussõna tuleb youtube vahendusel ja juba kaevandus töötabki

Spetsiaalriistvara miinused:

  • Nagu eelpool kirjeldatud – riistvara sobib vaid ühe kindla operatsiooni täitmiseks. Kui ühel hetkel osutub kaevandamine mitte tulusaks, siis on selle riistvara reaalne väärtus vaid metalli kokkuostu väärtus.
  • Kohati raskem kättesaadavus, pikemad oote ja tarneajad. Tolliga tegelemise vajadus ( suurem osa spetsiaalriistvara tuleb EUst väljast poolt ).
  • Paraku iga uue riistvara tulles ilmub välja ka omajagu libamüüjaid, kes küsivad üsna suurt ettemaksu olematu toote eest. Kogemustega kaevur üldiselt sellesse lõksu ei lange, aga algajam võib küll vabalt oma säästud tuulde kanda.

Teine kaevandusriistvara koolkond toetub tavalisele arvutiriistvarale. Enamalt jaolt on kaevandustöö tegijateks videokaardid ( GPU ).  Enamasti kasutatakse AMD toodangut kaevandamisel, nvidia videokaardid on oma hinna-jõudluse suhte poolest pigem tagaplaanile jäetud. On ka harvemaid olukordi, kus kaevandamiseks kasutatakse protsessori ( CPU ) jõudlust.  Videokaartidele pakub aluse tavaline arvutikomponentide nimistu: emaplaat, toiteplokk ( plokid ), kõvaketas, mälu, protsessor.

Riistvaralise kaevandamise plussid:

  • Saate kasutada endale tuttavat operatsioonisüsteemi.
  • Saab ümber seadistada-optimeerida pea igale vajalikule algoritmile ja mündile. Tasuvus ja otstarbekus on paljudel juhtudel küll kahtluse all.
  • Riistvara on tunduvalt lihtsamini kättesaadav.
  • Huvilistel võimalus ehitada asju nö oma käe järgi – täpselt nii nagu soov on.

Riistvaralise kaevandamise miinused:

  • Riistvara valik ( peamiselt videokaardid )  muutub ajaga üsna kiirelt ( uued põlvkonnad tulevad peale ).
  • Üldiselt tahab kaevurmasin rohkemat sekkumist, sellega esineb rohkem probleeme. Väiksem töökindlus.
  • Korraliku korpuse ehitamine on vaevanõudvam.
  • Kaevurmasina ehitamine eeldab siiski rohkem eelteadmisi arvutiriistvarast ja selle omavahelisest kokkusobivusest.
  • Oleks mõistlik tunda ja teada erinevat kaevandustarkvara ja nende toimimist.

Üks komponent, millele häbiväärselt vähe tähelepanu pööratakse, kipub  olema toiteplokk. Ometi on see kaevandusmasina elu ja süda. Soovitan omalt poolt siiski valida plokiks kvaliteetsem toode. Näiteks: Antec, Seasonic, Corsair. Muidugi mida rohkem vatte plokist tuleb, seda parem. Aga hind teeb omad korrektuurid. Seega võiks enne arvutada oma kaevandusmasina oletatava voolutarbe laias laastus ning sellest ka toiteploki valikul lähtuda. Ning üks oluline koht on ka videokaartidele toitemiseks mõeldud kaabeldus ( PCI-E toiteotsad ). Videokaarte on väga erineva voolutarbega ning sellest lähtuvalt ka erineva PCI-e toiteotste arvuga. Näiteks Sapphire R9 280X Toxic videokaart vajab 2 x 8pin PCI-e toiteotsa. Gigabyte Windforce R9 290 vajab 1 x 6pin PCI-e ning 1 x 8pin PCI-e toiteotsa. Uuemad RX seeria videokaardid seevastu vajavad vaid ühte 8pin PCI-e toiteotsa.

Toiteploki valik sõltubki vajalikust võimsusest ning videokaartide toiteotste arvust. Võib ka ehitada mitme toiteplokiga kaevandusmasinaid, aga nendest edaspidi. Lihtsam ning kompaktsem variant on ehitada üks masin ühe toiteplokiga.

Lisaks toiteploki valikule tuleb kindlasti kasuks ka füüsikatundidest meeldejäänu. Eriti voolutugevuse kohta käiv. Pingega on lihtsam – kogu jutt on kirjutatud 220 voldist pinget silmas pidades.  Aga ampritega on natukene arvutamist vaja. Mitte midagi keerulist. Toimib vana hea valem, milles võimsus jagatuna pingega annabki vajaliku voolutugevuse. Ehk siis – ehitades 1000W võimsa kaevandusmasina, saame vajalikuks voolutugevuseks 1000W / 220V = 4,54(54)A. Tubli neli ja pool amprit. Amprite kohta käiv infot annab teadmise, kui võimsa kaitsme ( ja ka kaabelduse ) otsa me oma kaevandusmasinad laduda saame. Ilmselgelt 16 amprise kaitsme külge üle kolme 1000W tarbiva kaevandusmasina me ühendada ei taha.

Natukene ka pikendusjuhtmetest. Tavaline kodu-kontori jaoks mõeldud pikendusjuhe kannatab kirjade järgi 3500W. Kaabli ristlõige on 1,5mm. Samas juba 2,5mm kaabli ristlõikega pikendusjuhe kannatab ära 6000W. Saab ka rohkem, aga kaabel muutub ebameeldivalt kuumaks.

Saatuse tahtel muutub kaevandusmasinasse minev ja oma tööd tegev elekter soojuseks. Nii palju nagu võimsust sisse läheb, nii palju soojusenergiana ka eraldub. Midagi kuskile varuks ei jäeta. Talvel võib see isegi meeldivaks lisaväärtuseks olla asja juures. Aga suvel, kui õues on +30 kraadi, tekivad soojusega tõsised probleemid. Kes ei usu, pange omale suvel tuppa kilovatise võimsusega radiaator ja keerake see põhja. Või kui rohkem kaevurmasinaid plaanis ehitada, siis pange rohkem radiaatoreid. Peale seda hakkate uskuma.

Aeg-ajalt tekib optimistlikke inimesi, kellel on maal vanaema juures hea külm kelder. Ventilatsioonita. Peale kaevandusmasina(te) keldrisse tööle panekut on päeva paariga külmast keldrist saanud üks väga kuum koht. Sõna otseses mõttes. Ning pea kõik esivanemate tehtud hoidised on oma kaane maha visanud.

Operatsioonisüsteemi valimine

Kellele meeldib Windows baasil kaevandusmasin, kellele Linux baasil. Olulisem meeldivusest on oskused antud operatsioonisüsteemi valdkonnas. Paigaldamine-installeerimine on mõlema süsteemi puhul üsna lihtne, aga probleemide tekkimisel on juba keerulisemad lood. Minu jaoks omab Windows süsteem seda eelist, et videokaartide seadistuste ( pinge, voolutarve ) tegemine ja muutmine on tarkvaraliselt ( kõik ühest kohast ja ühekorraga ) tunduvalt lihtsam kui Linux ( vajalik videokaartide BIOSid eraldi üle seadistada ) süsteemis.

Windows operatsioonisüsteemist eelistaksin Windows 10-t. Sel lihtsal põhjusel, et ta „tunneb ära“ ka viis või kuus videokaarti. Windows 7 tunneb ära kuni neli videokaarti. Olgu, selle jaoks on küll eraldi tarkvarajupp, mille abil saab rohkem videokaarte ära tundma panna. Aga milleks teha elu enda jaoks keerulisemaks?

Windows 10 saab vabalt alla laadida siit:

https://www.microsoft.com/en-us/software-download/windows10

Kui peaks olema soovi mõnele muule Windowsi variandile ( või Microsofti tootele ), siis selliste allalaadimiste jaoks on päris asjalik tööriist olemas:

https://www.heidoc.net/php/Windows%20ISO%20Downloader.exe

Vajadusel saab bootiva mälupulga teha sellise tarkvara abil:

https://rufus.akeo.ie/

Eeldan, et operatsioonisüsteemi installeerimisega saab kaevandushuviline ise hakkama. Kui ei saa, siis on mõistlik küsida abi sõbralt või soetada mõni spetsiaalriistvaraline kaevur.

Kuidas ehitada krüptoraha kaevandaja?

Mitme videokaardiga kaevurmasinat üldiselt kinnisesse arvutikorpusesse pole mõtet panna. Kuumeneb seal paari minutiga üle ja ongi kogu lugu. Kõige mõistlikum on ehitada ise üks raam, mille peale komponendid kinnitada. Mina pean otstarbekaks puidust raami ehitamist. Selle plussid metallist raami ees on: madalam hind, kiirem valmimisprotsess, puit on tunduvalt lihtsamini töödeldav koduste vahenditega, puit ei juhi elektrit ( komponente lihtsam kinnitada ). Miinustena võib ära tuua selle, et sellised raamid on nõrgemad kui metallist raamid ( samas ükski puitraam käes ära ei lagune ning tõsta võib neid igatepidi ), neid ei saa lihtsal viisil üksteise otsa paigutada ning nad pole nii tulekindlad ( kui on kindel plaan ehitada põlema minev kaevur ).

Riistvara poole pealt üldiselt protsessori jõudlus suurt rolli ei mängi ning samuti ka mitte kõvaketta suurus. Peaasi et operatsioonisüsteem ära mahub ning paarkümmend Gb võiks vaba ruumi ka jääda.  Videokaardid on siinkohas põhilised.  Erinevad kaardid kaevandavad krüptorahasid erineva jõudlusega. Üldiselt kipub olema nii, et mida hinnalisem kaart, seda suurema jõudlusega ta ka on. AMD toodangu pingerida erinevate kaardipõlvkondade kaupa võiks laias laastus välja näha selline:  R9 280X, R9 290(X), R9 390(X) RX 460, RX 470, RX 480. Ethereumi ( ETH ) kaevandamiseks erinevate kaartide jõudluse leiab näiteks siit: http://www.mininghwcomparison.com/list/index.php?brand=amd

Üks oluline külg veel kaevandamise juures – mõndade krüptorahade juures võib ilmneda, et ajaga videokaardi jõudlus langeb.  Või kaevandamise saagikus langeb. Üldiselt kipub olema igal krüptorahal oma raskusaste, mis on korrelatsioonis seda kaevandavate aparaatide arvuga. Ehk siis maakeeli – mida rohkem lusikaid laua äärde koguneb seda vähem suppi lusikasse jagub.

Võite üsna kindel olla, et kui tänasel päeval leiate mõne toreda kalkulaatori abil oma kaevandusmasina sissetulekuks kena rahasumma, siis kuu aja pärast võite summast julgelt maha lahutada neljandiku. Igasugused pikaajalised ( mitme kuu pikkused ) optimistlikud prognoosid on kurjast. Sest väga tõenäoliselt ei ole te ainukesed, kes mõne tulusa krüptoraha kaevandamisega tegelete. Elu on näidanud, et kui midagi uut-huvitavat ja tulusat tekib, siis selle juurde kaevurite kogukond ka koguneb paari ööpäevaga.

Mitte mingisuguseid pikaajalise ja püsiva sissetuleku garantiisid kaevandamises ei saa keegi anda. Kui antakse, on tegu kas rumala inimesega või tahtliku petmisega/skeemiga.  Ei oskagi öelda, kumb on kurvem variant.

Aga nüüd edasi kaevandamise enda juurde.  Näidiskomplektiks valisin ( selline ETH kaevurite standard ):

Protsessor: Intel Celeron G1840

Emaplaat: Asrock B85 Anniversary

Mälu: 4 GB DDR3

Kõvaketas: 120GB SSD

Toiteplokk: Antec HCP-1200

Videokaardid: 4 x Gigabyte Windforce R9 290

Videokaartide emaplaadiga ühendamiseks: PCIe x1 to x16 USB Powered Extender 60cm ( riser )

Emaplaadi valikul lähtuks sellest, et võimalikult palju PCI-e pesasid ( vahet pole, kas 1x või 16x pesad, kaevandamiseks sobivad kõik ühtemoodi hästi ), eraldi lisatoide ( molex )  ning plaadi enda hind. Pole mõtet osta kallima otsa plaate kaevandamiseks. Väga palju asjalikku valikut õnneks ei ole peale nende emaplaatide: Asrock H81 Pro BTC, Asrock H81 Pro-G, Asrock B85 Anniversary, Asrock H97 Anniversary, Asrock H61 Pro BTC. Muud variandid hakkavad minema selle alla, et lähiajal küsitakse endalt – miks ma selle küll ostsin?

Aga nüüd siis tööriistad kätte ja ehitame ühe puidust raami ( ehitamiseks kuluv aeg – ca 1 tund ). Selleks on  vajalikud sellised tööriistad-vahendid-materjal:

27×27 mm ristlõikega hööveldatud puit ( kokku on vaja ca 5200 mm, pikim detail on 630 mm – puidu valikul võiks mingi kriitikameel ikkagi säilida – kõverat, märga või suurte läbivate oksakohtadega puitu ei ole mõistlik kasutada )

6 x 40 mm ristlõikega hööveldatud liist 580 mm

4,5 x 50 mm puidukruvid

6 mm puidupuur

Elektritrell

Ketassaag ( käsisaag ajab ka kenasti asja ära )

Mõõdulint

Ehituspliiats märkimiseks

Lõikame 27×27 mm puidust välja sobiva pikkusega detailid. 3 x 630 mm, 3 x 576 mm, 2 x 360mm, 2 x 210 mm, 2 x 200 mm, 2 x 11 mm. Ning aluse kokkupanek võib alata. Kui kruvi peab detaili läbima, siis puurin kruvi jaoks alati 6 mm puidupuuriga augu ette. Nii on lihtsam kruve kinnitada hiljem ja detailid ei nihku kinnitades paigast.

Alustame  esmalt põhja kokkupanekust. Selle jaoks kasutan 2 x 630 mm ning 2 x 360 mm detaile.

Kui alus on kruvidega kokku pandud, siis peaks aluse vahele mahutama ära kõik kolm 576 mm pikkust detaili ja kruvidega kinnitama.

125 mm vahega kinnitub emaplaadi jaoks mõeldud detail. Antud juhul on emaplaadiks Asrock H81 BTC PRO, millele selline vahe sobib. Kui on laiema emaplaadiga, siis tuleks vahe laiem jätta. Emaplaadi kruviaukude kohale puurime hiljem puidu sisse augud ning kinnitame emaplaadi 200 x 2,6 mm kaablivitstega.

210 mm vahega kinnitub videokaartide toetamiseks mõeldud detail. Ning sellest edasi võib sentimeetrise vahega kinnitada toiteploki kinnitamiseks mõeldud detaili. Tark oleks enne kinnitamist asetada toiteplokk raami peale ning vajalikud kaablivitste augud juba detaili ning raami külgedele ära puurida. Toiteploki võiks asetada sel viisil, et kaabelduse osa jääb raami tsentrisse. Nii saab kindel olla, et äärmistesse videokaartidesse minevad PCI-e toitekaablid ka ulatuvad videokaartideni.

Järgmisena kruvime kinni videokaartide toetamiseks mõeldud detailid.


Ning detailide vahele kruvime omakorda neid detaile toetavad detailid. Toetavate detailide tugidetailid, lihtsamini öeldes.

Kui see tehtud, siis videokaartide alustalad paika ja valmis ta ongi.

Nüüd on konkurentide suurim hirm teoks saanud ning meil on koht kuhu kaevandusmasina jaoks vajalikud asjad kokku laduda. Kindluse mõttes võime selle kena aluse nimetada ka kõlava nimega, muidu võib mõnele asjatundmatule tunduda, et tegu on lihtlabase puust raamiga. Seda me ometi ju ei sooviks. Olgu, MegaM1ner2100 sai valmis. Loodetavasti metallitöö mehed ehitavad oma terasest kasti veel kaks nädalat ja see annab kaevandamise alustamiseks juba hea edumaa …


Kui raam valmis, kinnitame emaplaadi raami põhja kaablivitstega (200 x 2,6 mm ). Tähelepanelikum vaatleja leiab, et algselt lubatud Asrock H81 BTC PRO emaplaadi asemel on raami põhjas hoopis Asrocki B85 Anniversary plaat. Natukene laiem, kui BTC PRO. 125mm asemel võiks 140 mm vahe jätta.


Järgmisena leiame koha kõvakettale ja paneme paika toiteploki kinnitused ( 371 x 4,8 mm ).

Toiteplokk paika ning vajalikud kaablid emaplaadi külge. Emaplaadile peale protsessor, jahutus, mälu.

Kuna emaplaadi ja videokaardi vahe jääb üsna pikaks, siis videokaartide emaplaadile ühendamiseks kasutame nö risereid. Head tõlget mul polegi võtta selle võõrkeelse sõna jaoks. Riseri üks ots kinnitub emaplaadi PCI-e pesasse ning teine videokaardi külge. Lisaks eraldi toitekaabel toiteploki külge.

Videokaart toetub kenasti raami peale ning saab riseri abil emaplaadiga ühendatud.

4 videokaardiga kaevuril jääb lõpptulemus selline ( kaartide arvuks võib vabalt laduda nii palju kui emaplaadil kaardi jaoks sobilikke pesi on ning toiteplokk või plokid ära majandavad elektri osas ).

Videokaardid võiks kaablivitstega kinnitada ( 371 x 4,8 mm ).  Ning kogu kaablimajanduse soovi korral ka kenamaks kinnitada.

Kaevandusmasina ettevalmistus

Kui nüüd selline tore masin on valmis ja ta käima ka läheb, siis pole midagi muud kui Windows operatsioonisüsteem ( väga tungivalt soovituslikult 64-bit versioon kui tegu Windows 7ga millegipärast ) peale paigaldada.

Mina soovitaks paigaldamise ajaks võrguühenduse küljest ära võtta. Peale paigaldamist koheselt Windows Update teenus jäädavalt kinni keerata. Ning samuti riisvara draiverite automaatne uuendamine kinni panna. Ja ära võtta igasugune võimalus, et arvuti peale kindla aja möödumist magama läheks. Antud operatsioonid tagavad selle, et tulevikus tekib vähem ootamatusi ja küsimusi – mis nüüd juhtus, miks nii juhtus, aga ta ju enne töötas kenasti…

Windows 10le lisaks:

– Videokaartidele vajalikud driverid ( eelistaks AMD kaartide puhul driveri versiooni 15.12 ).  Installeerimisel võiks valikust eemaldada AMD Settingsi ning AMD Gaming Evolved APP. Mida vähem kaevandamiseks ebavajalikku taaka, seda lihtsam elu edaspidi.

http://www.guru3d.com/files-get/amd-radeon-software-crimson-15-12-driver-download,2.html

– MSI afterburner ( sellega saab üldjuhul manageerida videokaartide taktsagedusi, ventilaatorite kiiruseid, videokaartide voolutarvet ). Peenhäälestamine ( oh mis tore sõna asja kohta ) käib põhimõttel, et saavutame maksimaalse tulemuse minimaalse voolutarbega ning väga ventilaatoreid ka ei koorma. Pikendame videokaardi eluiga.

https://gaming.msi.com/features/afterburner

– Mõni tore kaughaldustarkvara. Tõenäoliselt ei viitsi te selle masina juures üle paari päeva istuda ja vaadelda kuidas videokaartidel ventilaatorid omasoodu ja ühtemoodi töötavad ning lähete varem või hiljem oma kaevurmasinast eemale. Mina valisin kaughalduseks TeamViewer nimelise tarkvara. Tundub üsna probleemivaba ( videokaartide driverite töösse ta suurt ei sekku ja midagi segamini ei keera ). Lisaks töötab ta kenasti ka Androidi ja IOSi peal – hea taskus kaasas kanda.

https://download.teamviewer.com/download/TeamViewer_Setup-vxv.exe

Ahjaa, Windowsi all võiks riistvara nimistus ( device manager ) kõik masinasse paigaldatud videokaardid ka automaatselt nähtavad olla. Kui pole, siis on ilmselt midagi valesti läinud. Kas siis videokaardi, riseri, emaplaadi või toiteplokist tulevate toite otste osas. Kõige leebem sõna sellise olukorra väljendamiseks on keberniit.  Jõudu, mõistust ja head närvikava selliste probleemide lahendamiseks. Siiralt.

Oletame, et kõik on siiski hästi, vajalik tarkvara peale paigaldatud ning masin töötab nagu peab. Nüüd jääbki üle veel kaevandustarkvara peale laduda ning raha teenimine alata.

Kaevandustarkvara ja kaevanduskohad

Kaevandustarkvara leidub täiesti seinast-seina. Paigaldustasemelt, hinnatasemelt ( jah, osa kaevandustarkvara soovib tasuks kaevandada mingi osa oma loojale ), töökindluselt ( mõned oskavad probleemide tekkimisel end ise restartida, teised jäävad tuima näoga hangunud aknasse seisma ).

Üldiselt on iga erineva algoritmi taga erinev kaevandustarkvara.  Ja soovitused on ära toodud vastava krüptoraha kodulehel.

Kaevanduskohtasid  ( pool ) on tavaliselt nagu kirjusid koeri. Nad on tavaliselt välja toodud ka huvi pakkuva krüptoraha kodulehel. Valikult soovitaks valida suurima osakaaluga-osalusega  ( suurimat kaevurite arvu sisaldav ). Sest kipub nii olema, et kogunetakse sinna kus on hea olla – no nagu kodupidude ajal on kõige paremaks olemise kohaks köök.  Väiksemad kaevanduskohad võivad ( aga ei pruugi ) olla ebastabiilsemad ( kord töötavad, kord ei tööta ), suurema tasuga või üldse petukohad ( kogu saak korjatakse koha poolt ära ja teile jääb vaid kaevandamise rõõm – on selliseidki asju ette tulnud ). Mingi põhjus kipub olema, miks väiksemad kohad on väiksemad.

ETH kaevandamiseks vajalike poolide osakaalud on näiteks sellised:

https://etherchain.org/statistics/miners

Eelpool kirjutatust tänase seisuga lähtudes oleks head valikud dwarfpool , ethpool/ethermine, bw või f2pool. Seiklejad ja elamusteotsijad võivad vabalt proovida donkeypooli või alpereumi või minergatet. Kui selgubki ajaga, et on hea koht, siis võib sinna jääda. Ise eelistaks sellise katsetamise asemel suuremaid kaevanduskohti.

Olgu, läheme siis eelpool oleva baasil dwarfpooli. Kogu vajalik info käsurea jaoks on pooli kodulehelt leitav. Vaja vaid natukene süvenemist.

http://dwarfpool.com/eth

Täiesti adekvaatne käsurida Claymore + dwarfpooli kombinatsioonis oleks ( kõik ühele reale kirjutatud ):

EthDcrMiner64.exe -epool eth-eu.dwarfpool.com:8008 -ewal ETHEREUMI_AADRESS/KAEVANDUSMASINA_NIMI/MAILIAADRESS -epsw x

KAEVANDUSMASINA_NIMI – saab oma kaevurile nime anda. Soovitatav, kui kaevureid on rohkem kui üks. Probleemide korral on lihtne välja selgitada, milline masin probleemne on.

MAILIAADRESS – kui tekib probleem kaevuriga, teavitab dwarfpool sellest e-kirja teel. Kasulik juhuks, kui kogu aeg kaevurmasinatel silma peal ei hoia.

Mis see ETHEREUMI_AADRESS on? Hea küsimus.

Krüptorahade aadressid on lihtsalt öeldes ühed toredad pikad numbri- ja tähejadad. Nagu pangakonto number aga vaid selle vahega, et pole konkreetselt isikustatud ega kellegi külge seotud. Sellise aadressi taga võib peituda kes iganes. Kuna nime aadressi küljes avalikult ei ole. Ning ülekandeks piisab vaid sellele aadressile ülekande tegemisest. Iga aadress on täiesti unikaalne ning kordumatu.

Aadresse-kontosid võib hoida nii enda arvutis asuvas rahakotis kui ka mõne krüptorahaga kaupleva teenusepakkuja juures. Konkreetselt ühte kindlat soovitust ei ole, mõlemal hoiustamisel on oma head ja vead.

Arvutis asuva rahakoti plusspoolteks on sellele ligipääsetavus ja haldamine – kontroll selle üle. Kõik krüptoraha on tõesti arvutis ning mitte kellegi teise hoiustada-usaldada. Miinuspoolteks on tegemata varundus info kustumise korral, meelest läinud ja taastamatu salasõna. Päris palju võimalusi, et oma krüptorahast ilma jääda.

Krüptorahaga kaupleva teenusepakkuja juures oma raha hoidmine eeldab usaldust teenusepakkuja vastu. Kuna valdkond on üsna nn metsik lääs, siis mingit otsest kontrolli ega vastutust teenusepakkujatel ei ole. Krüptoraha kaotsimineku ( loe: varguse ) korral on lootus midagi legaalsel teel  tagasi saada null.

Kauplemiskeskkondadega on nagu kaevanduskohtadegagi, võiks eelistada suuremaid. Aga ka see ei garanteeri veel  sajaprotsendiliselt midagi. Tutvumiseks omaaegse suurima kauplemiskeskkona Mt. Gox juhtum: https://en.wikipedia.org/wiki/Mt._Gox

Ning kuna krüptorahasid on sadades, siis ilmselgelt päris igas keskkonnas kõike krüptoraha käibel ei ole. Üks praeguse aja asjalikemaid ( usaldusväärsemaid, kiiremaid ning enamikku raha kaubelda võimaldav ) keskkond on Poloniex: https://poloniex.com/

Väga mõistlike teenustasudega on järgmised keskkonnad ( küll pigem BTC ( Bitcoin ) – EUR või USD suunal vahetusteks ) :

https://www.kraken.com/

https://www.bitstamp.net/

Keskkondi on veel omajagu:  https://www.cryptocoincharts.info/markets/info

Üsna suureks tegevaks keskkonnaks on ka BTC-e https://btc-e.com/ , aga mina seda ei soovitaks. Sel lihtsal põhjusel, et EUR SEPA makse pangakontole omab minimaalselt 100 EUR teenustasu ning võtab aega 5-7 tööpäeva. Vastukaaluks Krakenist EUR väljamakse omab 0.09 EUR ( jah, üheksa eurosenti ) teenustasu ning võtab aega tavaliselt 1 tööpäeva. Selles valguses tundub BTC-e üsna humoorika keskkonnana EUR väljamaksete osas.

Kipub olema nii, et kõik krüptoraha, mida otse EUR või USD vastu vahetada ei saa, vahetatakse esmalt bitcoiniks ( BTC ) ning see omakorda EUR või USD vastu.

Kokkuvõtteks – kontod võiksid olemas olla Krakenis või Bitstampis ning Poloniexis. Nö pärisrahaga ( EUR, USD vms ) kauplemiseks tuleb end vastavates keskkondades ka identifitseerida ID-kaardiga.

Ma ise soovitaks aeg-ajalt oma krüptotulu EUR või USD vastu vahetada ning omale pangakontole kanda. Parem varblane peos kui tuvi katusel. Aga kui varblane huvi ei paku ning siht on tuvi suunas, siis loomulikult keegi ei keela krüptoraha võimalike tõusude jaoks oma krüptoraha kontol hoida.

Kokkuvõtteks

Teinekord on tõusud väga äkilised ning kümne või sajakordsed kasumid. Näiteks suurim edulugu –  BTC 2010 aasta septembrikuus maksis tubli 0,06 USD ning 2013 aasta novembrikuu sees 980 USD. Kes oli kannatlik sai oma tulud 16333 kordistada. Võimas, toksiline, spekulatiivne ja ülivõrdes kasum – samasugust tulu pensionifondi kasvult oodates jõuate enne mitu korda ära surra ja uuesti sündida, paraku küll juba uue nime all. Lohutuseks neile, kellel pole sellise lotoga vedanud ( mina ise kaasa arvatud ): enamik krüptoraha sellist tõusu õnne iialgi ei näe ja nad jäävadki nö oma aegade lõpuni mudaliigasse. Sama õnnetud nagu India kastisüsteem või plankton toitumisahelas.

Yerba@HV.ee

 

Jaga sõpradega:

Jälgi meid ja ära maga maha uusi nõuandeid :)